Eanadat
Suodjalanguovlluid hálddašeamis áigut mii várjalit eanadaga vuosttažettiin doaibmabijuid vuostá mat sáhttet rievdadit oinnolaš eanadaga nu, ahte mihtilmasvuohta rievdá. Nugo geologalaš gávdnoštumit ja eanadathámit, flora ja fauna ja geavaheami luottat, nugo kulturmuittut ja kulturbirrasat. Lea dattetge maiddái nu ahte oaidnemeahttun dahje eahpeávnnaslaš árvvuid mat gullet eanadahkii, nugo muitalusaid ja myhtaid, maiddái galgá váldit vuhtii hálddašeamis ja galgá leat oassin das maid mii háliidat gaskkustit suodjemehciid árvun. Návetvuomi váldooassi lea árvvoštallon leat árvu A1, mii lea «buot buoremus ja mihtilmas eanadat regiovnnas».
Geologiija
Báktevuođđu mii dominere Návetvuomis ja dan birra, lea gearddástuvvan kvárcaráktu, mii lea nuppástuvvon sáttogeađgi, muhto nuortalullelis lea guovlu gos leat nannosat báktešlájat nugo gabbro, metagabbro, amfibolihtta, diorihtta ja nannosat granodiorihttalaš gneaissa mas leat amfibolihttagearddit. Geologalaš historjjá áigge lea jiekŋa ja suddančáhci eanemusat hábmen dan eanadaga maid mii oaidnit dál. Nannosat báktešlájain lea leamaš stuorát vuostálastinnákca olgguldas proseassaide nugo mollašuvvamii ja erošuvdnii, ja dat leat bisson. Alimusat várit leat Meastogáisá (1157 mmb.), Iŋggágáisá (1194 mmb.) ja Oahpis (1295 mmb.). Lešalddis gurat Návetvuomis lea hábmejuvvon mealgat luvvosat gearddástuvvan kvárcarikkes sáttogeđggiiguin ja glimmerrávttuin. Dien dáfus Návetvuomi suodjalanguovlu lea klassihkalaš ovdamearka dasa mo báktevuođđogeologiija buori muddui lea mearridan eanadaga hábmema olgguldas proseassaid bokte.
Flora ja fauna
Návetvuomis lea gávdnon máŋga nu gohčoduvvon rukseslistošlájat bohccešattut. Okta dain lea gáisábusságeahpil, mii lea sakka áitojuvvon šládja mii dušše lea gávdnon moatti sajis Finnmárkkus ja Romssas. Maiddái eará várrešattut nugo ihtonarti, jassanoarsa ja noarsa (goasii áitojuvvon) leat registrerejuvvon guovllus.
Oppalaččat ii leat máhttu Návetvuomi šaddodaga birra nu buorre. Luondduhámit leat registrerejuvvon. Gávnnahuvvui ahte vuovdi Sáivva davábealde lea sakka čilvašuvvan. Dákkár čilvašuvvan vuovddis lea dávjá alla luondduárvu, muhto dađibahábut eai gávdno klassifiserenvuogádagas kategoriijat maid vuođul sáhttá bidjat árvvu čilvašuvvama geažil. Eallit eai leat bures kártejuvvon, muhto leat registrerejuvvon boraspirešlájat nugo geatki, albbas ja gonagasgoaskin. Buot dáin lea eallinguovlu Návetvuomis ja dan birra.
Kultuvra ja historjá
Mii sáhttit čuoččuhit ahte Návetvuopmi, nu mo dat lea dál, lea boazodoalu eanadat. Osiin vuomis vuhtto boazodoallu, mas njealjejuvllagiid (ATV) vuodjinluottat, áiddit ja barttat leat elemeanttat mat leat bieđgguid oalle stuorra guovllus. Muhto vuohki mo resurssat ja guovllut leat geavahuvvon, leat rievdan áiggi mielde. Boazodoallu lea guhká geavahan Návetvuomi, muhto intensitehta lea jáhkkimis lassánan maŋimuš buolvvaid. Vuhttojit maiddái dološ ássansajit ja goađit ja maiddái eará kulturmuittut mat čájehit dološ geavaheami, ovdamearkka dihtii bivdorusttet goddebivddu várás. Návetvuopmi lea guhká leamas deaivvadanbáiki. Máŋggaid buolvvaid leat dálonat ja boazosápmelaččat verddestallan. Sii leat lonohallan mearragátti gálvvuid ja buktagiid bohccobiergguin ja gápmagiiguin, ja fállan orrunsaji sidjiide geat ledje johtimin dahje guođohedje šibihiid dálvet. Dát oktavuohta gohčoduvvo verddevuohtan ja lea dehálaš árbevierru, mii maiddái dál lea dehálaš. Boazodoalu lassin lea maiddái dáloniid geavaheapmi boaris. Guovllut leat leamaš šibihiid guohtuneatnamat, buorit bivdoguovllut, luomejeakkit, muorrameahcit dahje guollejogat. Dákkár doaimmain báhcet unnán luottat eanadahkii, muhto muitalusain leat olu dieđut.