Eanadat
Suodjalanguovlluid hálddašeamis áigut mii várjalit eanadaga vuosttažettiin doaibmabijuid vuostá mat sáhttet rievdadit oinnolaš eanadaga nu, ahte mihtilmasvuohta rievdá, nugo geologalaš gávdnoštumit ja eanadathámit, flora ja fauna ja geavaheami luottat, nugo kulturmuittut ja kulturbirrasat. Lea dattetge maiddái nu ahte oaidnemeahttun dahje eahpeávnnaslaš árvvuid mat gullet eanadahkii, nugo muitalusaid ja myhtaid, maiddái galgá váldit vuhtii hálddašeamis ja galgá leat oassin das maid mii háliidat gaskkustit suodjemehciid árvun. Suodjalanplána ovdabargguin kártejuvvui eanadatárvu (visuálalaš árvvut) dihto vuogi mielde. Guokte váldooasi váldoleagis ožžot árvvu A1, mii lea «buot buoremusa ja mihtilmas eanadaga regiovnnas». Guokte eará guovllu ožžo árvvu A2, «eanadat gos lea olu oaidnit ja stuorra šláddjivuohta».
Geologiija
Guovllu báktevuođđu lea eanaš ovttageardán ja gearddástuvvan kvárcaráktu dominere, mii lea nuppástuvvon sáttogeađgi. Geologalaš historjjá áigge lea jiekŋa ja suddančáhci eanemusat hábmen dan eanadaga maid mii oaidnit dál. Oppalaččat sáhttá dadjat ahte nana ja homogena báktevuođus lea stuorát vuostálastinnákca olgguldas proseassaide nugo mollašuvvamis ja erošuvnnas, ja dat gávdno danne dál eanaš alit váriin. Leagit, vuonat ja gurat leat hábmejuvvon guovlluin gos báktevuođđu lea luvvosat, ja gos leat leamaš eanet sirdašuvvamat (doddjonolggožat váriin mii lea šaddan guovtti vári gaskii) dahje luoddaneamit, man mielde jiekŋa ja čáhci leat mannan. Bađaávžžis leat dákkár sirdašuvvamat nuortalulábeale. Nubbi čuovvu Njárbesjoga, ja nubbi ges lea Čeabetčearu bajábealde. Dáid sirdašuvvamiid nuorttabealde leat báktešlájat nannoseappot go oarjelis leagis. Jiekŋaáiggi áigge ja dan loahpas (10 000 o.Kr.) leat jiekŋa ja olu suddančázit golgan Bađaávžeráigge ja eroderen báktevuođu. Dasa lassin lea jiekŋa guođđán mássaluvvosiid nugo láirrá, čievrra ja blohkaid stuorát ja unnit morenain. Jiehkkečáhci lea maiddái fievrridan mássaluvvosiid mat leat báhcán johkaduolbadasaide, jávrriide dahje merrii. Veahážiid mielde leat hábmen luonddueanadaga maid mii dál oaidnit.
Flora ja fauna
Bađaávžžis ja Gearbbehiin leat olu iešguđetlágan luondduhámit, erenoamážit ávžžis. Ávžži davábealde lea várreguovlu mii leat su. 600 mehtera allat, ja doppe leat olu jávrrit. Dáppe leat sávrres stuorrarávddut. Dáin guovlluin lea šaddogeardi guorbbas. . Eai leat registrerejuvvon hárvenaš dahje hearkkes bohccešattut, muhto dat eai leat nu bures dutkojuvvon ge. . Dáin várrejávrriin ja ávžžis bessejit máŋga hearkkes ja hárvenaš várrečáhcelottit, nugo haŋŋát, čáhppesbuovččát ja njurgot. Váldoávžžis, Bađaávžžis, dominere beahcevuovdi, ja ávžži mihtilmasvuohta leat roaŋkebeazit ja ástamuorat mat čužžot ja leat dego báccit eanadagas. Eanaš ávkkástallan veara vuovdi lea suodjalanguovllu olggobealde, muhto gávdno veahá vuovdi oarjeleamos oasis. Buohtalas Gearbbetvuomis ii leat nu olu beahci, ja suodjalanrájá siskkobealde lea eanaš lastavuovdi. Joga bajit osiin lea dulveeanavuovdi johgáttis ja stuorát jalggat gos šaddet stuorra soagit. Dáin jalggain vuhtto maiddái bures ahte dáppe leat leamaš niittut dolin. Ládjoeatnamat leat dávjá áitojuvvon luondduhámit. Bađaávžžis ja Gearbbehiin plánejuvvo álggahit doaibmabijuid ođasmahttit oasi boares Storslåttas. Dát leat doaibmabijut main leat positiivvalaš váikkuhusat biologalaš šláddjivuhtii, danne go ládjoeatnamiidda lea čadnon girjás šládjašláddjivuohta, ja doaibmabijut mat «váldet ruovttoluotta» kultureanadaga nu go dat lea leamaš dolin – goappašagat leat njuolgga čadnon suodjalanulbmilii.
Kultuvra ja historjá
Návuonas lea stuorra kultuvrralaš ja gielalaš girjáivuohta – sámegiella, kvenagiella ja áiggi mielde dárogiella – ja nu leat maiddái stuorra erohusat mo ávkkástallat luondduriggodagaid. Bađaávžžis ja Gearbbehiin vuhtto dát čielgasiin luottain maid dološ olbmot leat guođđán. Vuovddis vuhttojit olu bihkkaboaldinhávddit. Dat leat sajit gos stuorra boaldinhávddit ráhkaduvvojedje čullojuvvon beahceruohttasiin ja boldojuvvojedje ráhkadan dihtii bihka. Dat lei okta máŋgga vuogis ávkkástallat vuovddi háhkat stuorra dietnasa. Vuovdi lei maiddái dehálaš háhkat huksenávdnasiid, ja olu fatnasat leat ráhkaduvvon dán guovllu muorain. Guovllus leat máŋga sahenrusttega, ja Bađaávžžis ja Gearbbehiin dat doibme gitta 1990-lohkui. Dál ii leat vuovdedoaibma Bađaávžži ja Gearbbehiid suodjemeahcis, muhto suodjalanláhkaásahus addá vejolašvuođa doaimmahit dan dihto ráddjejuvvon guovlluin.
Maiddái dolin ledje gottit dehálaš resursa, ja daid bivde. Dákkár bivdinrusttegat čilaiguin leat gávdnon guovllus. Dađistaga doallagohte olbmot bohccuid, ja dál lea boazodoallu dehálaš ja stuorra ealáhus olles Návuonas. Bađaávžži ja Gearbbehiid suodjalus guoská golmma orohahkii.