Boazodoallu

Lea boazodoallu sihke Bađaávžžis ja Gearbbehiin ja Návetvuomis. Boazu dárbbaša ráfi ja buriid guohtumiid vai birge bures. Lea dehálaš ahte mátkkošteaddjit dihtet dan ja váldet vuhtii bohccuid go johtet guohtuneatnamiin. Erenoamáš dehálaš lea diktit bohcco leat ráfis guottetáigge.

Bađaávžži ja Gearbbehiid suodjemeahcci guoská osiide golmma orohagas Ábboráššas, Spalccas ja veahá Orddas. Návetvuomi suodjemeahcci guoská Fávrrosordii ja veahá Ábboráššii.

Leat su. 420 olbmo geat gullet boazodollui dán njealji orohagas (olbmot siiddain) ja leat juohkásan 50 doalloovttadahkii. Oppalaš boazolohku (loahppastáhtus 2019/2020) lei 21 400 bohcco. Norggas leat 535 doalloovttadaga ja 3329 olbmo.
Boazu lea álo leamaš dehálaš luondduriggodat dán guovllu olbmuide. Ealu johtima áigge goahccevuvddiin dálá Suomas jiekŋameara riddui ledje buorit vejolašvuođat bivdit. Návuonas vuhttojit olu bivdorusttegat, čillat ja bivdorokkit. Eat dieđe man guhká bivdu lei dehálaš, muhto mii diehtit ahte olbmot áiggi mielde doallagohte bohccuid, ja ahte olbmot čuovvugohte ealuid johtima.

Boazodoallu lea ealli ja ođđaáigásaš ealáhus. Máŋgga sajis suodjalanguovlluin oidnojit unnit dahje stuorát luottat ođđaáigásaš boazodoalus. Bievlavuojániid luottat, áiddit, gárddit ja guođohanbarttat leat ovdamearkkat dákkár rusttegiidda.

Bađaávžžis ja Gearbbehiin gusket suodjalanguovllut golmma orohahkii.

Giđđat, cuoŋo-/miessemánus, jovdet ealut dálveorohagain. Guotteteana lea guovlluin gos čoavjjeteallu lea guottet- ja čalganáigodagas. Ábborášša orohagas leat guotteteatnamat Nábára davábealde ja Bađajoga oarjjabealde, ja dat geavahit suodjalanguovlluid oarjeosiid giđđat. Bađajoga nuortadavábeale leat Spalccas guotteteatnamat.

Geassemánu gaskamuttus boazu manná dohko gos guohtuma gávdná, áinnas badjosiidda. Dáppe leat maiddái unnit divrrit. Leat unnán dákkár guovllut Bađaávžži ja Gearbbehiid suodjemeahcis. Ealut guhtot maiddái vuolládagain, ja dalle guhtot maiddái guovlluin mat leat suodjalanguovlluin. Dálki, temperatuvra, guohtundilli ja máŋga eará lunddolaš dili mearridit mo ealut geavahit guovllu, ja dat rievddada juohke jagi.

Borgemánus ealut veahážiid mielde johtigohtet sisaeatnamii fas. Boazu manná muhtumin vuolládagaide vistit, ja dábálaččat leat bohccot Bađaávžžis ja Gearbbehiin gitta čakčii. Go ragat álgá golggotmánus, de eai leat šat ealut guovllus. Muhto nu ii leat buot jagiin.

Návetvuopmi lea vuosttažettiin Fávrrosordda orohat, muhto maiddái Ábboráššas lea oassi orohagas Návetvuomi suodjemeahcis.

Eallu joavdá guotteteatnamiidda Návetvuomi lulábealde cuoŋo-/miessemánus, namalassii áiddi duohkái Sáivvas. Dáppe leat álddut dassážii go miesit leat čalgan, dábálaččat geassemánu gaskamuddui.

Dan maŋŋá eallu guohtu geasseorohagas čoran. Geasseorohat lea Návetvuomis áiddi davábealde. Čakčageasi johttájit ealut lulás fas. Eallu boahtá áiddi duohkái, ja miesit merkejuvvojit ovdal go eallu luitojuvvo lulás fas. Dát dáhpáhuvvá čakčamánus. Dalle leat olu doaimmat Návetvuomis.

Oassi Fávrrosordda ealus lea Návetvuomi lulábealde gitta Beahcegealháldái. Dáppe lea oassi ragadis.

Váldde vuhtii bohccuid. Muitte ahte boazu leat guottetáigge giđđat (miesse-/geassemánus) hui hearki muosehuhttimiidda.

Boazodoallu

Govven: © Petr Pavlíček – Visit Lyngenfjord

Kjørespor

Govven: © Petr Pavlíček – Visit Lyngenfjord

Boazodoallu

Govven: © Petr Pavlíček – Visit Lyngenfjord

Bivdu ja guolásteapmi

Bivdu ja guolásteapmi lea várra boarráseamos luonddudoalloárbevierru mii mis lea. Dán guovllus njuorjjobivdu attii olbmuide biepmu ja náhki. Mearragáttis leat guovllut gos leat ássansajit, vuoššanrokkit jna. mat čájehit máŋga duháha jagi historjjá. Riddobivdu lea várra leamaš deháleamos ealáhus guovllu olbmuide gitta dálá áigái.

Mii sáhttit navdit ahte maiddái boazu, mii álo lea johtán eallun dálveorohagain goahccevuvddiin dálá Suomas/Ruoŧas riddui, lea leamaš dehálaš luondduriggodat. Gávdnojit máŋggat bivdorusttega guovllus mat čájehit dan. Geađgeáiddit, bivdorokkit ja čillat, gos bivdi čiehkádii dan botta go vurddii bohccuid meattildeamen.

Murjen ja eará šattuid čoaggin lea maiddái leamaš dehálaš biebmodollui ja biktasiidda. Okta ovdamearka leat gámasuoinnit, mat dál ain geavahuvvojit.

Ođđasat áiggis leat bivdu ja guolásteapmi dehálaš doaimmat, muhto vuosttažettiin vuoiŋŋasteapmin. Guovllus leat máŋggat ealgabivdoguovllu, sihke priváhta ja stáhta eatnamiin.

Cila Kvanangen

Govven: © Petr Pavlíček – Visit Lyngenfjord

Vuovdedoallu Bađaávžžis ja Gearbbehiin

Vuovdi lea álo leamaš dehálaš luondduriggodat guovllu olbmuide. Vuhttojit earret eará beahcenjaldimat, ja murren liggemii lea álo leamaš dárbbašlaš. Eat dieđe gos ávkkástallagohte vuovderesurssaid garraseappot, muhto dađistaga go eanet olbmot ásaiduvve guvlui, de lassánii maiddái ávnnasdárbu, ovdamearkka dihtii fatnasiidda, viesuide ja bihkkaboaldimii. Návuonbađas lei sahánrusttet gitta 1990-lohkui, muhto vuovddi mearkkašupmi dehálaš ealáhussan lei stuorámus mealgat dan ovdal.

Bihkkaboaldima historjá lea bures duođaštuvvon. Návuonbađas leat olu dákkár bihkkaboaldinhávddit. Dat vuhttojit jorba roggin eatnamis, lea áinnas vel eanabuođđu birra. Lea olu bargu dákkár boaldinhávddiiguin. Álggos njeide beziid. Máŋga jagi maŋŋá rogge ruohttasiid ja luddejedje daid. Go ledje doarvái luddejuvvon ruohttasat ovtta boaldinhávdái, de barde daid nu ahte šattai jorba látnan. Dan gokče lavnnjiin ja sádduin ja de cahkkehuvvui. Ulbmil lei ráhkadit dan mađe lieggasa ahte bihkka ruohttasiin golgagođii. Jus šattai dolla, de buot bulii. Bihkka čohkkejuvvui fárpaliidda ja vuvdojuvvui. Dat lei hirbmat dehálaš luondduriggodat, ja das lei stuorra dienas. Okta dain stuorámus boaldinhávddiin maid diehtit, leat Stormila Návuonbađas.

Dál lea unnán murren Návuona vuvddiin, earret vuovdenjárbudeapmi (vuovdedikšun) ja murren boaldámuššan. Muhto vuovdi šaddá juohke jagi, ja leat ávkkástallan veara vuovdeluondduriggodagat guovllus. Muorranjeaidimat leat gitta sihke hattis ja márkanlaš beliin. Lea addon vejolašvuohta veahá njeaidit muoraid Bađaávžži ja Gearbbehiid suodjemeahcis, muhto leat dieđusge garra gáibádusat sihke hivvodahkii, guovlluide ja doaibmavugiide.

Stáhtavuovdi eaiggáduššá vuovddi Bađaávžžis ja Gearbbehiin, ja dat dat mearrida beassá go njeaidit muoraid doppe gos dat lea lohpi.

Eanadoallu ja niittut

Leat ain muhtun oapmedálut Návuonas. Dál ii ávkkástala oktage suodjalanguovlluid, eai ge guođot šibihiid doppe.

Dolin láddjejedje osiid guovllus, erenoamážit Bađaávžžis ja Gearbbehiin. Ávžžis leat ovdamearkka dihtii Storslåtta, Mellomslåtta ja Kollerslåtta. Dál dat leat vuovdiluvvon guovllut, muhto sáhttá vuohttit ahte doppe láddjejedje ovdal.

Bihkkaboaldima historjá lea bures duođaštuvvon. Návuonbađas leat olu dákkár bihkkaboaldinhávddit. Dat vuhttojit jorba roggin eatnamis, lea áinnas vel eanabuođđu birra. Lea olu bargu dákkár boaldinhávddiiguin. Álggos njeide beziid. Máŋga jagi maŋŋá rogge ruohttasiid ja luddejedje daid. Go ledje doarvái luddejuvvon ruohttasat ovtta boaldinhávdái, de barde daid nu ahte šattai jorba látnan. Dan gokče lavnnjiin ja sádduin ja de cahkkehuvvui. Ulbmil lei ráhkadit dan mađe lieggasa ahte bihkka ruohttasiin golgagođii. Jus šattai dolla, de buot bulii. Bihkka čohkkejuvvui fárpaliidda ja vuvdojuvvui. Dat lei hirbmat dehálaš luondduriggodat, ja das lei stuorra dienas. Okta dain stuorámus boaldinhávddiin maid diehtit, leat Stormila Návuonbađas.

Dál lea unnán murren Návuona vuvddiin, earret vuovdenjárbudeapmi (vuovdedikšun) ja murren boaldámuššan. Muhto vuovdi šaddá juohke jagi, ja leat ávkkástallan veara vuovdeluondduriggodagat guovllus. Muorranjeaidimat leat gitta sihke hattis ja márkanlaš beliin. Lea addon vejolašvuohta veahá njeaidit muoraid Bađaávžži ja Gearbbehiid suodjemeahcis, muhto leat dieđusge garra gáibádusat sihke hivvodahkii, guovlluide ja doaibmavugiide.

Stáhtavuovdi eaiggáduššá vuovddi Bađaávžžis ja Gearbbehiin, ja dat dat mearrida beassá go njeaidit muoraid doppe gos dat lea lohpi.

Eanadoallu ja niittut

Govven: © Petr Pavlíček – Visit Lyngenfjord